|
|
N E E M E
T A K I S
KPNQwest Estonia juhatuse esimees
Mobiilvõrkude vahendusel
võimaliku andmesidega seoses on hetkel kuum sõna GPRS. Kuidas erineb see
varasematest andmeedastusmeetoditest, nagu GSM-kõneseansside kasutusest
analoog- või digitaalsideks?
GPRSi omapära on selles, et mobiilvõrgu magistraalkanalite mahtu kasutatakse
andmeside vajadusteks vastavalt sellele, kuidas kõneinfo edastamisest mahtu
üle jääb. Andmepaketid edastatakse vastavalt vaba mahu olemasolule eesmärgiga
teenida mobiiloperaatorile lisatulu kasutamata võrguressurssi parema
ärakasutamise arvelt.
Kuna kõneliiklusest vaba mahu leidumine magistraalkanalites on üsnagi
ettearvamatu, on ka infopakettide teeloleku aeg juhuslik. Seega saabuvad
andmepaketid sihtkohta ebaühtlaste viidetega ning sageli ka ebaõiges
järjekorras, suuremad viited ulatuvad sekunditesse. Sellistele viidetele ehk
kasutajale avatud loogilise sidekanali parameetrite kõikumisele reageerivad
osa andmesiderakendusi aga väga halvasti. Nii ongi GPRS-sides tema praegusel
kujul välistatud igasuguste terminaalisessioonide normaalne kasutamine,
rääkimata multimeediasignaalide edastamisest.
Juhtudel, kui mobiilsel kasutajal on vaja võimalikult stabiilset sidekanalit,
on Eestis endiselt parim lahendus V.110 protokolli kasutav digitaalne
sideseanss. Nii saab iga EMT klient sõltumata internetipakkujst kasutada
Mobiilinterneti nime kandvat andmesideteenust lühinumbril 1444. Taoline nn.
GSM-ISDN seanss erineb analoogühendusest peamiselt kiirema ühenduse loomise
poolest, sidekanalis reserveeritakse kasutajale siiski mõlemal juhul 9,6 kb/s
läbilaskeriba. Reserveerimine ongi antud juhul võtmesõna, mis kvalitatiivse
erinevuse GPRSiga sisse toob. GPRSi kasutamisel ei reserveerita midagi, kuid
tükati saabuva info keskmine allalaadimiskiirus ületab siiski telefoniseansi
kestel saavutatava. Seega sobib GPRS-side väga hästi veebis surfamiseks või
ka elektronposti allalaadimiseks, kuid serverite või võrguseadmete
kaughaldajad suhtugu uude võimalusse väga ettevaatlikult.
Kompromissina tavalise 9,6 kb/s sideseansside aegluse ja GPRS ebaühtluse
vahel võiks olla pisut vanema protokolli HSCSD (High Speed Circuit Switching
Data) juurutamine mobiilsidevõrkudes. Ühe kõnekanali piires tagatakse selle
meetodi kasutamisel sidekiirus 14,4 kb/s, vajadusel on võimalik ka kahe või
enama kõnekanali üheaegne kasutus. Paraku ei ole Eestis selle üsna
kvaliteetset sidet võimaldava protokolli kasutuselevõttu enam ilmselt põhjust
oodata, kuna kasutajate enamikule tundub GPRS paremini sobivat. Ka
rahvusvahelises ulatuses on GPRS võrkude arv HSCDSi võrkude arvu juba
ületanud.
Milline oleks siis parim lahendus mobiilseks andmesideks enne 3G saabumist?
Lähema 3-5 aasta jooksul tundub traadita kohtvõrkude eelis nii kvaliteedi kui
hinna poolest vääramatu. Arvestades, et aina enam võetakse traadita
kohtvõrgutehnikat kasutusele büroodes, ilmub uusi kasutajaid ka sama tehnika
baasil avalikes kohtades toimivatesse raadiovõrkudesse.
|