WAP – kas eksitus?

WAP on sattumas samasugusesse positsiooni, kui on tekstitelevisioonil televisisooniprogrammide mittekohustuliku lisana.

WAP-teenuste tegelike kasutajate arv on tänaseks oodatust suurusjärk väiksem. Tegu ei ole ajutiste kasvuraskustega, sest ebaedu geen on tehnoloogiasse sisse projekteeritud. WAP-arhitektide keskendumine tehnilistele probleemidele ja Interneti levikuga kaasnevate uute võimaluste, eelkõige aga uute vajaduste tähelepanuta jätmine on asetamas WAP-tehnoloogiat samasugusesse positsiooni, kui on tekstitelevisioonil televisiooniprogrammide mittekohustusliku lisana.

Kuid mobiilses andmesides on ka edukamaid lahendusi. Jaapani mobiilsidefirma DoCoMo klientide telefonid on pidevas iMode nime kandvas internetiühenduses, elektronposti ja piltide vahetamine toimub sagedamini kui kõneseansid. Andmesidekiirus 9600 bit/s on sama suur, kui euroopa GSM-võrkudes, ometi liiguvad selles süsteemis ka värvilised pildid, mobiiltelefonid saavad aga aru html-keelest.

Ühe mõtteviisi puhul lähtuti olemasolevatest tehnilistest piirangutest ja üritati luua nendega maksimaalselt arvestav lahendus, lisades omalt poolt lisapiiranguid “liigmahuka ja mittevajaliku” info mittetunnistamiseks. Teisel juhul võeti eeskujuks edukas ja üldlevinud internetitehnoloogia ilma liigseid lisapiiranguid välja mõtlemata. Kui ühendus on pidev ja sideminuti eest ei pea maksma, ei ole ju pikem ooteaeg näiteks värvilise pildi kohalejõudmiseks ületamatuks probleemiks.

Kuna igasugustele tehnilistele piirangutele on omane aja jooksul kaduda ning kättesaadavad andmesidekiirused pidevalt kasvavad, võib igaüks nüüd ise otsustada, kumb mõtteviis on õigem. Ehk annaks seda mujalgi rakendada?