Tehnoloogia areng on
märkamatult toonud kaasa mõnes mõttes ulmefilmilikke võimalusi. Inimeste ja
materiaalsete esemete haihtumine selleks, et teises kohas nähtavale ilmuda, ei
ole küll veel võimalik, kuid mitmesuguste tehniliste teenuste või
intellektuaalse toodangu müügil on vahemaad ja tollipiirid oma tähenduse juba
kaotanud. Sidekanalid, ning eriti Internet, on seejuures vahendiks, mis
ruumiliselt eraldatud ostjad ja müüjad tehingute sooritamiseks kokku viivad.
Konkreetne näide ühekordsest
elektrooniliste tehingust: müüja ja ostja suhtlevad Interneti vahendusel. Müüja paneb teele faili oma töö tulemusega,
mis on toode ehk kaup. Ostja salvestab ostetud kauba täpselt samasuguse failina
samal hetkel või veidi hiljem – sõltub valitud sidemeetodist - maailma teises
otsas enda arvutisse, kannab müüjale raha üle ega mõtle selle üle, milliseid
tollipiire ostetud kaup oma teekonnal ületas või ületama oleks pidanud.
Veel huvitavam on olukord
mitmesuguste pidevalt toimivate teenustega. Üks osapool – teenuse tootja -
tagab teenuse toimimise oma kiire internetiühendusega varustatud serveris.
Teenuse tarbija asub väljaspool Eesti tollipiiri ja maksab teenuse kasutamise
eest selle pakkujale. Justkui oleks tegu ekspordiga, mille käibemaksumäär on
0%? Seadusetähe järgi on asi nii siiski vaid erandjuhtudel.
Nimelt loetakse
teenuse ekspordiks lugemisel
aluseks teenuse osutamis-, mitte kasutamiskoht.
Eestis osutatav ja välismaal tarbitav teenus, mille eest maksab välismaal
registreeritud juriidiline isik, saab ekspordiks vaid sel juhul, kui juhtub
esinema vastavas rahandusministri kinnitatud eksportteenuste nimekirjas. See
loetelu ei pea aga ajaga sammu, ning üsna lootusetu olekski üritada sinna aina
uusi andmeside vahendusel võimalikuks osutuvaid teenuseid lisada. Seetõttu on
seaduskuulekad infotehnoloogiliste toodete või teenuste pakkujad seni sunnitud
oma välismaisele kliendile saadetavasse arvesse pea alati 18% käibemaksu
lisama, lohutades end sellega, et ostja saab paljudel juhtudel käibemaksu
hiljem ka tagasi nõuda - kui viitsib vajalikku asjaajamist ette võtta.
Välisturule
suunatud infotehnoloogiliste teenuste osutamist oleks just praegu õige aeg
maksimaalselt lihtsustada, sest sideteenuste pideva odavnemise taustal on
arenenud riikides näiteks serverite ülalpidamine ning hooldus suhteliselt aina
kallimaks muutunud. Rahvusvahelised korporatsioonid on seetõttu sageli valmis
infotehnoloogiliste teenuste sissostuks hea sidega, usaldusväärse ja
suhteliselt odavama tööjõuga piirkondadest. Ka Eestil on eeldusi oma naabrite,
eelkõige aga põhjamaade jaoks arvestatavaks infotehnoloogiateenuste pakkujaks
muutuda, ühtlasi oma väliskaubanduse bilanssi parandades. Muudatused
seadusandlusesse sellise arengu soodustamiseks oleks igati tervitatavad.
Neeme Takis
Data Telecom AS juhatuse esimees