Interneti täielik sobivus ringhäälingukeskkonnaks pole enam mägede taga

Internet on muutumas sedavõrd universaalseks informatsiooniedastuskeskkonnaks, et ka raadioheli või televisioonipildi kõrgekvaliteediliseks edastamiseks ei ole enam ületamatuid takistusi. Ainus küsimus on piisava andmeedastusvõimega sidekanalite olemasolu – sest parema pildi või heli saavutamine nõuab paremat sidet. Näiteks 512kbit/s on selline kiirus, mille puhul on võimalik liikuva pildi kvaliteeti juba nautima hakata, helist rääkimata. Arvestades ka sellega, et pildi või heli suunamine ülemaailmsesse internetti on kümneid kordi odavam üheainsagi televisiooni- või raadioringhäälingusaatja ülalpidamisest, näib interneti paralleelne kasutus ringhäälinguprogrammide leviulatuse suurendamiseks igati mõistlik.

Kiire side kättesaadavuse osas on olukord aina paranemas, kuid mitte veel siiski nii hea, kui mõningate internetiteenuste nimikiirusi ja hindu vaadates arvata võiks. Side kiirus ja hinna odavus satuvad esialgu kokku juhuslikult ja ebapüsivalt.

Interneti kaudu toimivate loogiliste sideseansside kiiruse määrab aeglaseim füüsiliste sidekanalite lõik, mida loogiline sideseanss oma teel läbib. Kuni aeglaseim lõik on kliendiühenduses, mitte kusagil kaugemal, on internetiühenduse kvaliteediga asjad enamasti korras. See tähendab, et klient saab sellise side, mille eest ta maksab, ning side kiirus ei sõltu oluliselt sellest, kus asub loogilise sideseansi teine ots.

Rakendades nüüd aga kliendiühendustes tööle kiired füüsilised sidekanalid, suurendamata vajalikul määral sidekanalite läbilaskevõimet magistraalvõrgus, viiakse tegelikku sidekiirust määrav kitsaskoht lihtsalt kliendiühendusest välja, teenusepakkuja magistraalvõrku. Magistraalvõrgus paiknev kitsaskoht piirab aga saavutatava side kiiruse korraga kõikide kasutajate jaoks, kelle loogilised sideseansid seda ülekoormatud lõiku läbima juhtuvad. Tulemuseks on kõikuva kvaliteediga ja ajuti talumatult aeglaseks muutuv side. Niisugune side multimeediasignaalide, nagu heli ja liikuv pilt, edastamiseks ei sobi. Magistraalvõrgu parandamiseks aga odavate teenuste pealt raha ei kogune, seega ei tasu odavatele teenustele vähemalt esialgu ka eriti kõrgeid kvaliteedinõudeid esitada.

Arvestades aga hoogsat arengut sidevõrkude väljaehitamisel ei tundugi enam väga kaugel olevat aeg, kus iga arenenud riigi kodanik võib loota tagatud ja tegeliku andmevahetuskiiruse 2Mbit/s kättesaadavusele. Esialgu tööl ja kodus, kuid seejärel kindlasti ka kaasakantavalt seadmelt, millega muuhulgas ka telefonikõnesid saab võtta.