Vastused Arvutimaailma küsimustele uue majanduse teemal 01.2000.

1. Kas peate tõenäoliseks, et mingis ettenähtavas tulevikus tõrjub virtuaalne majandus füüsilise kõrvalisse ossa, nagu tööstusühiskonnas juhtus põllumajandusega? Kui jah, siis millal see Eestis võiks juhtuda? „Virtuaalse majanduse” all mõtlen selliseid majandusharusid, mis ei tegele aatomite liigutamisega (meelelahutus, haridus, igasugune konsulteerimine jne).

Usun, et asjade tootmisest ja nende liigutamisest ei pääse me kunagi. Virtuaalmajanduse käive küll pidevalt kasvab ja olenevalt arvestusmetoodikast võib vabalt ületada tavapärase tootmise rahalise mahu järgmise aastakümne jooksul, seda isegi Eestis. Kuid piir füüsilise ja virtuaalse majanduse vahel on ähmane. Suur osa virtuaalsest majandusest tegutseb praegu ja ka tulevikus füüsilise majanduse huvides, tõstes viimase tootlikkust. Seega ütleksin koguni, et ma ei usu eraldiseisvatesse virtuaalmajanduslikesse mullmoodustistesse...

2. Millal ületab andmesidevõrgu kaudu sõlmitud tehingute käive traditsioonilisel viisil sõlmitud tehingute käibe (et veidi kitsendada: tehingu vähemalt üks pool võiks olla Eesti resident)? „Andmesidevõrgu kaudu sõlmitud tehingute” all mõtlen tehinguid, mille vormistamiseks (lepingu sõlmimiseks, arve saatmiseks, tolliprotseduuride vormistamiseks jne) ei liigutata aatomeid, ka paberi– või tindiaatomeid mitte.

Loodan, et elektrooniline allkiri ning ID–kaart seadustatakse nii Eestis kui mujal arenenud riikides lähematel aastatel. Kui see juhtub, avanevad hoopis uued võimalused taolisteks arenguteks. Oletan, et paberita tehingute ülekaalu saavutamiseks kulub seejärel vaid kolm–neli aastat.

3. Kas näete oma tegevusalal tendentsi asendada osa püsivaid organisatsioonistruktuure (hierarhia, kontor jne) vabade agentide iseorganiseeruva võrguga? Kui ei, kas see põhimõtteliselt kunagi võiks juhtuda või välistab ala spetsiifika selle täielikult?

Püsivate organisatsioonistruktuuride osaline asendumine sisseostetud teenuste ja ajutiste projektstruktuuridega on toimumas. See aitab optimeerida ettevõtte tööjõuressursse ja alandada omahinda. Kuid vabade agentide iseorganiseeruva võrgu suhtes olen pessimistlik — igasugune tööjõu organiseerumine jääb siiski peamiselt majanduslike huvide juhtida, kusjuures tuntavamaks muutuvad need majanduslikud huvid, mis kuuluvad globaalsetele struktuuridele.

4. Kui eelnevas mõne arengu peamine takistus oli tehniliste lahenduste puudumine, siis mis on puudu ja millal võiks probleem laheneda?

Tehniliste lahenduste taha ei jää praktiliselt midagi. Küsimus on kulutuste tasuvuses, mis omakorda sõltub ühiskonna valmisolekus tehnilisi uuendusi kasutusele võtta. Viimane sõltub ka rahulolust olemasolevate lahendustega. Aja möödudes vajalikud kulutused langevad ja ühiskonna valmisolek suureneb, kuni lõpuks ongi käes aeg, mil järjekordne uuendus kulutulena maailma vallutab. Eriti kiire on vallutuskäik seal, kus mõnda hästi sissetöötanud vananenud lahendust ees ei ole.

Neeme Takis, Data Telecom