|
|
N E E M E
T A K I S
KPNQwest Estonia juhatuse esimees
Internetiühendus ja sellega
seotud teenused on suureks abiks ettevõtte töö efektiivsel korraldamisel. Era-
ja äriklientuurile sobivate teenuste omadustes leidub erinevusi, mida maksab
firmal internetiteenust valides silmas pidada.
Töökindlus on olulisim faktor
Töökindlust tasub äritegevuses kasutatava ühenduse valikul kõige rohkem
silmas pidada. Kui firma kõikide müügitöökohtade funktsioneerimine peaks
sõltuma Interneti vahendusel töötava andmeside toimimisest, ei saa katkestusi
lubada. Töökindlama side tagamine on kallim, sest nõuab dubleerivaid
sideühendusi ja võrgusõlmi ning automaatseid ümberlülitusi organiseerivaid
keerulisi haldussüsteeme.
Eraklientuurile on teenuse soodne hind enamasti töökindlusest olulisem.
Läbimõeldud lahendused ja tihe koostöö internetiteenuse pakkujaga tagavad aga
väga usaldusväärse side -- usaldusväärsema, kui varem ärikasutuses kasutust
leidnud privaatkanalid.
Äriklient vajab dial-up'ist rohkem
Lisateenuste olemasolu ja sobivus on teiseks tähtis kriteerium ärikliendi
otsustustes. Kui eraklient rahuldub reeglina sissehelistamisteenuse ehk dial-up'i
ja ühe elektronposti aadressiga, siis firmad vajavad ka ainsale
ühendusteenusele lisaks suuremat arvu individuaalseid elektronposti aadresse.
Lisaks individuaalsetele aadressidele läheb vaja erinevaid mitteisiklikke
aadresse (alias'ed, näiteks info@firmanimi.ee), millele saabunud info
saatja eest varjatud koosseisuga kasutajagrupile edasi suunatakse.
Mõnedele aadressidele saabuvatest kirjadest soovitakse automaatset
mobiiltelefonile teavitamist, sageli on vajalikud ka mitmesugused
aadressilistid arvuka klientuuriga lihtsamaks suhtlemiseks.
Firma tellib ka hoolduse
Äriklientuuri tehniline tugi erineb oluliselt eraklientuurile vajalikust ega
piirdu kaugeltki Windowsi dial-up ehk sissehelistamise konfiguratsiooni
alase konsultatsiooniga. Äriklient tellib võrguoperaatori käest tihti ka kohtvõrkude
hoolduse, kus lisaks tööjaamadele on oluline osa serveritel. Kui kasutajad on
aga peakontorisse koondumise asemel erinevatesse büroodesse või koguni
kodudesse hajutatud, tasub koostöös teenusepakkujaga juba kogu firma
tegevuseks vajalik informatsioon paigutada võrgusõlmedes asuvatesse
serveritesse, oma kohtvõrkudest välja. Selline lahendus on paindlikum, odavam
ja töökindlam, tagades paremini ka andmete kaitse ja säilivuse.
Kasvava tähtsusega on mitmesugused serveriteenused. Firma veebiserver ei asu
majanduslikult mõtlevates firmades enam ammu ka püsiühenduse olemasolul
arvutimehe laua all, vaid sideteenuse pakkuja võrgusõlmes. See tagab
kasutajatele hoopis teistsuguse kättesaadavuse nii sidekiiruse kui
töökindluse mõttes.
Kogukulu tähtsam üksikteenusest
Infotehnoloogiavajaduste kogukulu on näitaja, mida äriklient peaks jälgima
palju suurema tähelepanuga kui mõne üksiku teenuse hinda.
Pole harvad juhtumid, kus odava või tasuta teenuse kasutuselevõtul kasvavad
ootamatult telefoniarved või väheneb tööviljakus. Lihtne näide on selline: dial-up'i
tarbimisega seotud kogukuludesse kuulub ärikliendi puhul lisaks
internetiteenuse pakkujale ja telefonifirmale makstavatele summadele ka
kasutaja tööaeg. Kuna viimane komponent on kallim kui kaks esimest kokku,
siis tasub kogukulude alandamise huvides hankida kõige kvaliteetsem ja kiirem
internetiteenus, olgu see või kalleim saadaolevatest. Äriklient peab oma info
kätte saama, kulutamata kallist tööaega aeglase Interneti järel ootamisele.
|
Kulude
arvestuse alus sissehelistamisteenuse kasutajale
|
- Keskmine
internetikasutuse sidetundide arv kuus on 28, keskmine sidetunni
hind kliendile 10 kr/h (arvestades meie sissehelistamisteenuste
kogukäivet, kasutajate arvu ja sidetundide summat kuus). Hind on
koos käibemaksuga.
- Eesti Telefonile
makstav summa on tööajal 9,6 kr/h, arvestades lühikeste
seanssidega ja ainult ühe kõnealustustasuga tunni kohta.
Tegelikult on kõnealustuse osa palju suurem, kuid see-eest
kasutatakse ka osa sidetunde soodusajal. Hind on koos
käibemaksuga.
- Eesti keskmine
tunnipalk (bruto) koos sotsiaalmaksuga on 26 kr/h, kuupalk 4470 kr
ja normtunde 168 h. Siin on 33% sotsiaalmaks juurde arvestatud
selleks, et leida tööandja tegelikke kulusid. Kulukomponentide
jaotus nende näitajatega protsentides on kõrvaloleval graafikul.
Allikas:
Data Telecom
|
|
|
|