Reisimaailm nr. 4, 1998

 

Reisibürood tegutsevad arvutivõrgu toel

Informatsioonitehnoloogia mõju tänases Eestis rohkem tunda elualadel, kus kasutatavat ja edastatavat informatsiooni on rohkesti. Konkurentsivõitluses võib firma valmisolek suurte informatsioonihulkade kiireks vastuvõtmiseks, töötlemiseks, kasutamiseks ja väljastamiseks juba märgatavat mõju avaldada.

 

Eesti reisibüroode positsioon eesti infomaastikul on väljapaistev. Juba kolm aastat on eesti suurimad reisibürood kasutanud sideks omavahel, oma klientidega ja hankijatega Travelneti nimelist laivõrku. See on arvutivõrk, mis omast kohast on ainulaadne ka maailma mastaabis vaadelduna. Võimalik, et just tänu Travelnetile, kui infotehnoloogilise arengu katalüsaatorile, on tänaste Eesti reisibüroode tehniline tase nii mõnegi välispartneri omast parem. Järgnevalt heidame pilgu Travelneti ajaloole ja tänapäevale ning teeme põgusalt tutvust võrku hooldava ja arendava arvutifirmaga Data Telecom.

 

 

Andmeside kasutuselevõtt eesti reisibüroos

Olulisim vajadusi lennupiletite müügiga tegelevale reisibüroole on side mõne rahvusvahelise reaalajalise broneerimissüsteemiga. Eesti turule on end esimesena sisse seadnud ja seetõttu praktiliselt kõigutamatu positsiooni saavutanud maailma suurim taoline reserveerimissüsteem nimega Amadeus. Selle süsteemiga kastamine toimus varem, enne Travelneti sidelahendusele siirdumist, spetsiaalsete reisibüroosse paigaldatud terminaalide vahendusel, mis pidevalt toimivate eraldi sidekanalite vahendusel olid ühenduses reserveerimissüsteemi serveriga. Sellise sidelahenduse kasutamine ei olnud peamiselt spetsiaalsete püsiühenduskanalite tõttu sugugi odav ja õigustas end ainult lennupiletite suure müügikäibe korral.

 

Kahjuks ei olnud Amadeus-terminaalidega võimalik teha midagi muud peale Amadeusi broneeringute. Firma oma arvutivõrk (kui ta olemas oli) tuli sellest süsteemist rangelt lahus pidada juba puhttehnilise kokkusobimatuse tõttu. Kahe monitori ja klaviatuuri paigutamine reisikonsultandi töölauale oli tülikas, kuid tööviljakuse tagamiseks möödapääsmatu.

Aeg läks ja vajalikke teenuseid hakkas lisanduma. Juba tulid oma reserveerimissüsteemidega välja Tallinn-Helsinki vaheliste laevaliinide operaatorid, üha enam hakati huvi tundma Interneti võimaluste kasutamise vastu. Kolmas monitor lauale? See oleks olnud liig mis liig.

 

 

Travelnet täna

moodustab ühe osa Data Telecomi hooldatavast laivõrgust. Püsivate, alati toimivate nn. on-line  ühendustega on ühtsesse sidevõrku ühendatud 47 reisibürood. Võrgusõlmed paiknevad Tallinnas, Tartus, Pärnus, ja Narvas, peatselt ka Rakveres ja Jõhvis. Selle aasta algusest alates ei ole Eestis enam ühtegi reisibürood, kes Amadeus – süsteemiga “vanamoodi”, eraldi sideliine pidi sidet peaks – selles osas on Eesti reisibüroodel tehnoloogiline edumaa kõikide naaberriikide ees ja arvatavasti ka kogu maailma mastaabis.

Püsiühendus õigustab end aga ainult juhul, kui reisibürool jätkub piisavalt kliente, kelle teenindamine nõuab suure hulga informatsiooni liigutamist nii firma sees kui sellest väljapoole. Väiksemad reisibürood , kellel Amadeus-süsteemi kasutuselevõtt pole jõukohane ning kes lennupiletite müügi osas tegutsevad mõne suurema reisibüroo agendina,  saavad ühenduse Travelnetiga  ja tema teenustega nn. dial-up modemühenduse kaudu üle tavaliste telefoniliinide. Suuremad reisibürood eelistavad seejuures alati selliseid agente, kellega oleks võimalik suhelda elektrooniliste vahendite, peamiselt elektronposti vahendusel.

 

Teenuste loetelu,

mida Travelnetiga liitunud reisbürood saavad kasutada, on tegelikult piiramatu ja sõltub vaid järjekordse Travelnetiga kokkusobiva teenusepakkuja turuletulekust. Uus teenus peab seega olema Interneti protokolli vahendusel levitatav. Lisaks sidele broneerimissüsteemidega, kindlustusfirmadega ja kõikide tavaliste Interneti võimaluste (elektronpost, WWW) kättesaadavusele on aga Travelneti kaudu lahendatavad ka sama firma erinevate büroode koostöö küsimused. See tähendab, et näiteks firma keskse infoserveri baasil loodud müügisüsteemi kasutamiseks ei pea sama firma erinevad bürood looma täiendavalt omavahelisi ühendusi, kui neil on juba ühendus Travelnetiga. Turvaline ja segamatu liiklus erinevate sama firma kohtvõrkude vahel on tagatud, ehkki selleks kasutatakse sidekanaleid, mis teatud lõikudes on ühises kasutuses teiste firmadega. Just liinide ja sidetehnika ühiskasutus võimaldab viia alla sideteenuse hinna, muutes selle laialdaselt kättesaadavaks.

 

Oma infosüsteemi loomine

on tee, millele iga teatud käibetaseme saavutanud firma peab varem või hiljem astuma. Ilma selleta ei ole teravas konkurentsis võimalik tagada piisavat tööviljakust ja ka teenuste kvaliteeti. Infosüsteemi ülesanne on seejuures lihtsustada ja automatiseerida rutiinseid tegevusi, koguda ja säilitada tööks vajalikku informatsiooni nii teenuste, klientide kui nende vajaduste kohta. Kujutagem näiteks ette, et tellimuse täitmine jääb pooleli ja kliendil välisreis tegemata vaid sellepärast, et konkreetse kliendiga tegelenud reisimüüja jäi ootamatult haigeks? Või mis juhtub siis, kui hotellikohad oleks tulnud tühistada, kuid vastav paber ei sattunud kellelegi õigel ajal silma ning annulleerimistähtaeg? Kuidas saaks ka teised firma töötajad peale raamatupidajate teada, kas klient on oma eelmised arved tasunud ning kas talle võib ilma ettemaksu nõudmata hinnalisi pileteid kätte anda?

Need mõned näited paljudest võimalikest viitavad sellele, et teatud töö intensiivusest ja sellega paratamatult kaasnevate segaduste hulgast alates on odavam teha kulutusi infosüsteemi loomiseks ja selle ülalpidamiseks kui vanamoodi jätkata.

Infosüsteemi loomine on kallis töö ja võib kesta aastaid. Kindlasti ei ole see jõukohane kõikidele ettevõtetele. Õnneks on olemas lahendusi, mis kõlbavad kohandada erinevate firmade vajadustele.

 

UniFlex

on Data Telecomi poolt loodud infosüsteem reisibüroole, mis haldab klientide ja nende tellimustega seotud infot sellisel moel, et segadused ja trahvid on välistatavad. Reisimüüja vahetumine ei sega tellimuse täitmist, sest kogu info tellimuse ja selles sisalduvate teenuste ning nende staatuse kohta on olemas ja kättesaadav. Juhtkonnal ja raamatupidamisel on pidev ülevaade tellimuste ja võlgnevuste seisust, reisimüüjate tööviljakusest ning klientide ostumahtudest.

 

K: Kas on võimalik eristada mingisuguseid põhisuundi reisibüroode tehnilises arengus?

 

V: Neid põhisuundi on tegelikult mitu. Milline suund hetkel millise reisibüroo jaoks olulisimana kehtib, sõltub firma tehnoloogilisest arengutasemest. Nii võiks paralleelselt välja tuua järgmised suuunad:

-          töökohtade täielik varustamine arvutitega, arvuti muutumine töövahendina telefonist tähtsamaks;

-          Interneti kaudu toimuva müügi osatähtsuse pidev kasv, mis mõnes reisibüroos läheneb juba leti- või telefonimüügi käibenumbritele;

-          Firmasisese informatsiooni ümberpaigutumine paberilt elektroonilistele kandjatele, vastavate intraneti lahenduste kasutuselevõtt.

 

 

K: Kas tõesti hakkab juba saabuma aeg, kus reisi organiseerimiseks pole vaja enam reisibüroosse minna?

 

V: Interneti müügi korral ei saa veel rääkida täielikust teenindusest Interneti vahendusel. Piletitele tuleb siiski ise järgi minnna, viisa saamiseks vajatakse paberdokumentide üleandmist ja nii edasi. Küll aga võib nii teenuste valik kui tingimuste ja hinna täpsustamine, aga samuti ka teenuste eest maksmine  toimuda väga edukalt Interneti vahendusel. Suureks abiks erinevate võimaluste vahel valimiseks on erinevad reisiteenuste ja hindade otsingumootorid WWW-lehekülgedel nii meil kui välismaal. Nende kasutamine võimaldab kliendil juba enne reisibürooga kontakteerumist selgust saada, milliste variantide või piirangutega ta peab arvestama. Teadlik klient hoiab aga edasisel suhtlemisel reisibürooga kokku nii enda kui reisibüroo töötaja aega.

 

K: Kuidas võiks aga ette kujutada paberdokumendil oleva informatsiooni elektroonilisel kujul kohalejõudmist firma igasse büroosse ja töökohale?

 

V: Siin on abiks tuttav Interneti WWW-lehekülgede vaatamiseks kasutatav browser, mis on väga hästi sobiv ka firmasiseses, nn. intraneti serveris paikneva informatsiooni kättesaamiseks. Muidugi peab keegi paberil paikneva informatsiooni elektroonilisele kujule viima ja lisaks ka intraneti infosüsteemis õigele kohale paigutama. Tehniliste abivahenditena tuleb paberil paiknevale infole uue elektroonilise elu andjana kõne alla skanner või isegi tavaline faksiaparaat. Firmasse saabunud faksid on aga võimalik kohe elektroonilisel kujul ka kogu firma töötajaskonnale kättesaadaval kujul salvestada ning siis on võimalik fakside paberile trükkimisest isegi loobuda.