Neeme Takis (Äripäev 30. oktoober 1997)
Mida peaks oma harjumustes muutma inimene, kes on alles elektronposti
kasutajate hulka astunud? Levinud viga on see, et püütakse elektronposti
teatele graafilisi või Wordi formaadis attachment`e lisades edastada
ikkagi harjunud kombel kujutisi. Mugavaim lugejale ja sobivaim arhiveerimiseks
on aga puhas, ilustamata tekstiformaat. Nimelt on attachment`e ehk kodeeritud
lisasid sisaldava arhiivi sisu analüüsimine suhteliselt lootusetu
üritus ja sel juhul piiratakse nii enda kui adressaadi tulevased otsinguvõimalused
selle elektronpostiteate osas väljades «To:», «From:»
ja «Subject:» sisalduvaga ja paremal juhul ka sissejuhatava
tekstiga elektronkirja alguses. Lisaks vajab kodeeritud lisadeta elektronpostiteadete
arhiiv palju vähem arvuti kettamahtu. Kuna aga faksiaparaatide arv
firmades ületab veel elektronpostiaadresside arvu, tuleb ka veendunud
elektronposti pooldajal faksimist kasutada. Vähemalt teadete koostamise
ja teelesaatmise juures on siiski võimalik elektronposti vahendeid
kasutada. Nimelt on Eestiski kasutusel spetsiaalseid faksiservereid, mis
võtavad informatsiooni vastu elektronpostiteatena, edastavad aga
faksiformaadis kujutisena etteantud faksinumbrile. Teate lähetaja
jaoks on tegemist väljunud elektronpostiteatega, mis arhiveeritakse
nagu iga teinegi elektronpostiteade. Tavalisest erinev on vaid saaja aadress,
mis sisaldab faksiaparaadi numbrit ja võib firmasiseseks kasutamiseks
mõeldud serveri korral olla näiteks kujul 1234567@fax. Selliste
serverite kohta leiab Internetist ka eestikeelset informatsiooni. Faksiteadete
vastuvõtmisega sellised serverid enamasti ei tegele ning tavalist
faksiaparaati nad seega mittevajalikuks ei muuda.
faksilt elektronpostile