Autori kommentaar
Aasta 1996 oli aeg, kus
internetipanku Eestis veel ei tuntud. Pangaside tähendas otsest modemseanssi
töökohaarvutist panga sissehelistamiskeskusesse. Pangaside rakendustest olid
levinuimad DOS-keskkonnas töötavad Microbanker ja Telehansa. Juba 1994. aasta
lõpust alates olin üritanud eesti juhtivatele pankadele selgitada kaasaegsemate
sidelahenduste perspektiivikust, eesmärgiga vabaneda sunniviisilistest lisamodemitest internetiga juba niigi
püsiühendatud arvutivõrgu töökohtadel. Reaktsiooni võis aga kokku võtta
järgmise tsitaadiga ühe panga juhtiva IT-töötaja vastusest: “Tavaklienti ei
ole kuulnudki TCP/IP-ist ja kui kuuleb summat, mis see talle maksma läheb, siis
ei tahagi enamasti rohkem kuulda. Dial-up on odavam, paindlikum ja nõuab vähem”.
KUIDAS (MITTE) PIDADA ARVUTISIDET EESTI
PANKADEGA
Milles viga? Kas tõesti on liiga palju tahta, et püsiühenduste
tormilise leviku ajal ei peaks enam dial-up modemitega jändama? Pankades
kulutatakse informaatikale väga suuri summasid, kuid sidepidamise võimaluste
mitmekesistamise küsimus ei vaeva sealseid arvutimehi ega juhtkonda. Eelkõige
on pankade lemmikargumendiks modemühenduse kaudu paremini tagatud turvalisus -
enamasti tänu ebastandardsele ja "täiesti salajasele"
sideprotokollile. Tõsise argumendina pole see arvestatav, sest ühendus on
ühendus, olgugi modemi kaudu ajutisema loomuga. Turvameetmeid tuleb kasutada
igal juhul ja ilma põhimõttelise erinevuseta.
Järgmine argument: modemühendus ongi just täpselt see, mida
kasutajad ise tahavad ja oma pankadelt ootavad. Tihti nii ka on, vähemalt seni,
kuni kogu firma töö üksiku PC peal ära tehakse. Arenenuma firma puhul tekib aga
tihti olukord, kus klienti sunnitakse nii oma infosüsteemi lisama sinna
mittesobivaid ning aegunud riist- ja tarkvaralisi elemente. Milliseid
turvalisuseriske see kliendi jaoks kaasa toob ja kuidas on DOSi või Windowsi
keskkonnas üldse organiseeritav mingisugunegi andmete kaitse varguse või
hävimise eest - see on kliendi probleem, millega pangad ei pea arvestama.
Ilmselt pole siiski kaugel tulevikus see aeg, kui esimene eesti
pangajuht avastab enda jaoks välisvõrkudega püsiühendust omavate klientide arvu
ning sellega seotud võimalused. Arvutimehed selles suunas tööle panna on juba
raskem ülesanne, sest need mehed end võhikutel õpetada ei lase. Neist on
puudus, ja kui miski ei meeldi, lähevad nad naaberpanka veel suurema palga
peale. Paiksema eluviisiga ja eriti kavalad arvutimehed muudavad end aga
aastaga hoopiski asendamatuks ebastandardseid ja dokumenteerimata lahendusi
tootes.
Seniks aga: jõudu ja ettenägelikkust nii pangajuhtidele,
arvutimeestele kui pankade klientidele.