Autori kommentaar

Aasta 1996 oli aeg, kus internetipanku Eestis veel ei tuntud. Pangaside tähendas otsest modemseanssi töökohaarvutist panga sissehelistamiskeskusesse. Pangaside rakendustest olid levinuimad DOS-keskkonnas töötavad Microbanker ja Telehansa. Juba 1994. aasta lõpust alates olin üritanud eesti juhtivatele pankadele selgitada kaasaegsemate sidelahenduste perspektiivikust, eesmärgiga vabaneda sunniviisilistest lisamodemitest internetiga juba niigi püsiühendatud arvutivõrgu töökohtadel. Reaktsiooni võis aga kokku võtta järgmise tsitaadiga ühe panga juhtiva IT-töötaja vastusest: “Tavaklienti ei ole kuulnudki TCP/IP-ist ja kui kuuleb summat, mis see talle maksma läheb, siis ei tahagi enamasti rohkem kuulda. Dial-up on odavam, paindlikum ja nõuab vähem”.

KUIDAS (MITTE) PIDADA ARVUTISIDET EESTI PANKADEGA 

Kõik pangad kasutavad sisemist arvutivõrku. Kõikidel võrkudel on välisühendused, vähemalt harukontorite vahelised. Enamasti ulatuvad need välisühendused Internetini. Üha enam on pankadel ka "võrgutatud" kliente - selliseid firmasid, kelle arvutivõrgust on püsiühendused mõnda Eesti laivõrku, mis kõik on omakorda nii või teisiti Internetiga seotud. Eksivad aga need, kes arvavad, et nende püsiühenduste kaudu ka pangaga suhelda õnnestub. Selleks otstarbeks on pankadel oma klientidele müüa modemitarkvara. DOSi programme, mõni versioon isegi Windowsi jaoks mõeldud. Polegi enam rohkem vaja, kui et ostate oma firma arvutivõrgu töökohtadele (PC-dele või dumb- ja X-terminaalidele) lisaks veel ühe PC, mahutate selle raamatupidaja lauale, varustate modemiga, telefoniliiniga ja hakkate maksekorraldusi saatma. See ei loe, et raamatupidamiseks võib olla firmasse mitmekasutajarakendus loodud või et Narvas asuv firma on oma panga filiaaliga samasse laivõrku ühendatud - pangaside on niisugune asi, et selleks tuleb igal juhul modemiga kaugekõneseanss või mitu Tallinnasse maha pidada. Stiilne on seejuures vajalikud andmed võrguterminaali ekraanilt PC-sse ümber toksida. Ja kui panga modemid hommikupoole kinni on, proovite hiljem uuesti. Saite ühenduse? Kui nüüd veel panga arvuti etteantud ajalimiidi piires oma ülesandega toime tuleb ja vastuse vigadeta teele läkitab, oletegi õnnega koos. Vastasel proovite aga uuesti. Ja siis veel uuesti.

Milles viga? Kas tõesti on liiga palju tahta, et püsiühenduste tormilise leviku ajal ei peaks enam dial-up modemitega jändama? Pankades kulutatakse informaatikale väga suuri summasid, kuid sidepidamise võimaluste mitmekesistamise küsimus ei vaeva sealseid arvutimehi ega juhtkonda. Eelkõige on pankade lemmikargumendiks modemühenduse kaudu paremini tagatud turvalisus - enamasti tänu ebastandardsele ja "täiesti salajasele" sideprotokollile. Tõsise argumendina pole see arvestatav, sest ühendus on ühendus, olgugi modemi kaudu ajutisema loomuga. Turvameetmeid tuleb kasutada igal juhul ja ilma põhimõttelise erinevuseta.

Järgmine argument: modemühendus ongi just täpselt see, mida kasutajad ise tahavad ja oma pankadelt ootavad. Tihti nii ka on, vähemalt seni, kuni kogu firma töö üksiku PC peal ära tehakse. Arenenuma firma puhul tekib aga tihti olukord, kus klienti sunnitakse nii oma infosüsteemi lisama sinna mittesobivaid ning aegunud riist- ja tarkvaralisi elemente. Milliseid turvalisuseriske see kliendi jaoks kaasa toob ja kuidas on DOSi või Windowsi keskkonnas üldse organiseeritav mingisugunegi andmete kaitse varguse või hävimise eest - see on kliendi probleem, millega pangad ei pea arvestama.

Ilmselt pole siiski kaugel tulevikus see aeg, kui esimene eesti pangajuht avastab enda jaoks välisvõrkudega püsiühendust omavate klientide arvu ning sellega seotud võimalused. Arvutimehed selles suunas tööle panna on juba raskem ülesanne, sest need mehed end võhikutel õpetada ei lase. Neist on puudus, ja kui miski ei meeldi, lähevad nad naaberpanka veel suurema palga peale. Paiksema eluviisiga ja eriti kavalad arvutimehed muudavad end aga aastaga hoopiski asendamatuks ebastandardseid ja dokumenteerimata lahendusi tootes. 

Kui mitte varem, siis hiljemalt panga telefoniühenduste ummistumisel modemitele helistajatega hakatakse ka pankade tehnikameeste poolel muudele võimalustele mõtlema. Püsiühendusel on nimelt see suur eelis, et ühest sidekanalist piisab andmevahetusseansside pidamiseks sadade või ka tuhandete klientidega korraga. 

Seniks aga: jõudu ja ettenägelikkust nii pangajuhtidele, arvutimeestele kui pankade klientidele.