Kurisu (Kurisoo) küla ajaloost


1656. aasta maaraamatus on Sõru ehk Hagapä (Agapäe) vakuses 25 talu 17 adramaaga, 42 üksjalga ja 7 vabadikku. Sõrult Harjuni oli 16 talu, põhja poole poolel Viirit Õnguni 8 talu ning teistest eraldi seisis Lehe talu. Vakusesse kuuluvas Agapäe külas (Hackepe = Kopli) oli taruperede kõrval 16 üksjalga. Neist elas Kurisul Bengt Kurisw, Lassil Lasse Kaskisätke, Leisus Cleo Michell. Nimetatud olid tulevaste külade esimesed "algrakukesed". Ilmselt tatarlaste poolt 1576.a. toime pandud rüüsteretke ajal kadus teiste hulgas ka Bengt Kuriswi majapidamine. Seejärel hakkas foogt järelejäänud üksjalgu üle viima adratalude rühma pooladrikuteks, mis tõi kaasa viljakümnise asendamise kindla normiga ja üldse koormiste suurendamise. Nii ilmub 1583. aasta maaraamatusse pooladrikutena K Leso Gresz ning Curiasz Andresz (Leisu Greis ja Kurisu Andres). Kuid pärast 1612. aastat olid nad taas mõnda aega üksjala tasemel. 1622. aastal aga taas adrataluna kirjas.
1622. aasta suvel tegid taanlased Saaremaalt sõjaretke Hiiumaale, kus taas enamus talusid hävitati ja maad sööti jäeti.

1636. aastal oli Kurisul juba kaks üksjala majapidamist, mis aga 1649. aastal kadusid seoses ratsurimajandi (mõisa) moodustamisega.

1688. aasta revisjonimaterjalidest selgub lähemalt kahe ratsurimajandi, Kurisu ja Nurste kohta. Kurisu mõisake (Haflägret Kurisu Hakapäh) poole adramaa ning kuue talu samasuure põllumaaga oli ratsur Elias Wentzelli valduses. Üldiselt ei elanud ratsurid kuigi püsivalt samas paigas.

1712.aasta veebruarirevisjoni andmeile toetudes nähtub, et väljaspool mõisat oli üks talu, mis kuulus Hagapä küla (8 talu) koosseisu. Talus elas Kurisoo Mart oma naise, poja ja tütrega. Neil oli 1 hobune, 3 härga ja 3 lehma. Samal 1712. aastal oli olemas ka Lassi küla kolme taluga, kus peremeesteks Lassi Lahrs, Lassi Hindrek ja Selja Hindo Laheson. Viimane talu sai hilisema Selja küla alusepanijaks.

1727. materjalidest selgub, et Kurisu pool adramaad on rendil 12 riigitaalri eest opman Andreas Wetterstandi käes, kes seda kasutas kuni surmani (1753). 1755. aastal oli see juba Pühalepa Suuremõisa kasutuses, kuid selle kõrval oli juba kaks Kurisu talu.

Kurisu karjamõis püsis kuni 1780. aastani, mil see tükeldati ja jagati välja seitsmele taluperele, kes seni olid elanud Emmastes. Nende perede senised elamud Emmastes lammutati ja asemele rajati Emmaste mõis. 1780. aastal oli Kurisu külas 9 talu. Emmaste (Emaste) kogukond kuulus aga kuni 1866. aastani Käina kihelkonda.
 
 



Volli Mäeumbaed poolt koostatud materjali (juuli 1999) pisut lühendanud Neeme Takis (oktoober 1999).